Blogi

Strateegiline disain – võimalus konkurentsieelise loomiseks läbi kliendikeskse lähenemise.

19.02.2013

Ülle Puustusmaa

Kõigepealt tahaks ära öelda, et muidugi ei ole disain pelgalt logo joonistamine, pakendi kujundus või toodetava lillepoti muster ja eeltooduga me siin BDA-s jätkuvalt ei tegele. Küll aga oleme leidnud, et saame ettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioondele kasulikud olla strateegilises disainiprotsessis alates diagnostikast/disainiauditist , sh probleemide määratlemisest ja võimaluste tuvastamisest kuni uute arengusuundade ja lahedate ärimudelite väljatöötamineni ja seda nii toodete kui ka teenuste valdkonnnas.

Disinikasutuse erinevaid tasemeid ettevõtetes ja muudeski organisatsioonides ilmestab hästi disainiredeli skeem (vt joonis allpool) , mille kohaslt toimub liikumine madalamalt astmelt ülemiste suunas, ühtlasi ka suurema lisandväärtuse suunas. Selle mudeli toimivust kinnitavad ka erinevates Euroopa riikides läbi viidud uuringud ettevõtete disainikasutuse osas. Mida kõrgemal e astmele jõutakse, seda strateegilisem on disainikasutus ja seda suuremat väärtust luuakse nii omanikule kui kliendile. 

Joonis: Disainiredel, allikas: Taani Disainikeskus

2003. aastal väljatöötatud disainiredel võimaldab analüüsida nii ettevõtete kui ka avaliku sektori disainikasutuse määra ja kavandada muutusi organisatsiooni arengus, realiseerimaks disainimõtlemise potentsiaali.

Disainiredeli astmed:

1. Esimesel astmel olevad organisatsioonid ei kasuta disaini teadlikult. Disain moodustab väikese mitteteadliku osa arendustegevusest ja luuakse teiste eriala inimeste poolt (nt tellitakse visiitkardid).

2. Teisel astmel käsitletakse disaini kui kujundust. Disaini kasutatakse tootearenduses vaid toote/teenuse lõpliku välimuse kujundamiseks. Selleks võidakse kasutada disainerit või ka muud vastava kompetentsiga personali.

3. Disain kui meetod. See on juba strateegilisem lähenemine, kus disaini ei käsitleta töö tulemusena, vaid töövormina, mida rakendatakse arendusprotsessis algusest peale koostöös teiste osapooltega.

4. Disain kui innovatsioon. Sellel tasemel organisatsioonides on disainer/disainijuht kaasatud koos omanike ja juhtidega organisatsiooni visioonide ja strateegiate väljatöötamisse. Disain on kõigi organisatsiooni toimingute lahutamatu osa.

Mitmendale redeli astmele paigutub Teie organisatsioon? Ehk tasuks mõelda ülespoole rühkimisele, kiire veaparanduse asemel keskenduda parematele tulemustele pikemas perspektiivis? Ehk peaks tootele või teenusele disainilihvi andmese asemel üle vaatama oma ärimudeli?

Turud, millel ettevõtted tegutsevad, kipuvad olema küllastunud ja nii ei piisa märgatuks ja valituks saamiseks enam toote või teenuse funktsionaalsusest, vaja on tagada ka maksimaalne kasutajamugavus ja ihaldatavus. Siin ilmneb ka üks disainimõtlemise alustala – inimesele orienteeritus, kliendikesksus. Kes ikkagi on see inimene, kellele te oma toote või tenuse suunate? Millised on tema vajadused, mida ta peab oluliseks, millist kasutajakogemust ta väärtustab, millist emotsiooni osib? Mida ma saan teha, et aidata oma kliente midagi teha, õppida, kogeda lisaks sellele, mida ma juba teen, on ehk midagi võimalik täiendada, parandada?

Edumeelsemad ja edukamad ettevõtted üle maailma juba teavad, et isegi, kui nad müüvad toodet, ostavad tarbijad siiski funktsiooni, kogemust ja emotsiooni, mida see pakub.

Arendusprojekti kavandamisel on oluline hinnata muutuste vajadusi ning valmis olla muutustega alati kaasnevateks riskideks ja ebamugavusteks. Kuid olenevalt arendusprojekti ulatusest võib tulemuseks olla nii toote/teenuse kvaliteedi (ja seeläbi ka konkurentsivõime) paranemine, olemasoleva toote/teenuse uuenduskuur, täiesti uue lahenduse turuletoomine või koguni ärimudeli uuendamine.

Strateegilist disainikasutust ettevõtetes toetab ka riik läbi EAS-i, kust kahe meetme kaudu on võimalik toetust taotleda. Need meetmed on disainijuhtimise alane nõustamisteenus ja innovatsiooniosak. Lähem info on leitav EAS kodulehelt: www.eas.ee/et/ettevotjale/ 



sulge